Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Ravila mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Meks in Kirchspiel Kosch, Harrien

Ravila mõisat (saksa k Meks) on esmamainitud 1469. aastal. Enamiku 16. sajandist kuulus mõis von Rosenitele. 1592. aastal läks mõis Johann von Uexkülli omandusse, kelle suguvõsa kätte ta jäi kuni Põhjasõjani. 18. sajandil kuulus mõis alguses Detloffidele. 1768. aastal omandas mõisa Karl von Manteuffel. Alates 1849. aastast oli mõis von Kotzebuede aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alexandrine Pilar von Pilchau (sünd. von Kotzebue).

Murdkelpkatusega barokne ühekorruseline peahoone püstitati mõisa von Manteuffelite ajal 1770tel aastatel. Hoonet iseloomustas kõrge sokkel ning seinapindu kaunistavad liseenid. Keskosas oli nii fassaadil kui ka tagaküljel kolme akna laiune kolmnurkviiluga pealeehitis. Tagaküljel asus suursugune kaarjas graniitplokkidest trepp. Hiljem lisati hoone parempoolsele otsale pikk tiibehitis, mis jäljendas algse osa stiili.

Peahoone taga asus väga suur park, mis ulatus mõnesaja meetri kaugusel lõunas lookleva Pirita jõeni. Mõisas oli ka arvukalt kauneid kõrvalhooneid, mis enamjaolt paiknesid mõisasüdant läbivate maanteede ääres.

1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Hoone taastati umbes 1910. aastaks muudetud kujul ning täiskahekorruslisena. Algne barokk asendus taastamistööde käigus historitsismi ja neobarokiga. Peasissekäigu ette tehti taastamise käigus kaunis pitsiline veranda. Pikk tiibehitis taastamisel lammutati. Säilis vaid selle parempoolne ots, mis tehti väikeseks eraldiseisvaks hooneks, mis on sellisena säilinud tänini. Alates 1950test aastatest tegutseb mõisahoones hooldekodu. Hoone parempoolsesse otsa tehti 1960tel aastatel hooldekodu tarbeks mahukas kolmekorruseline juurdeehitus.

Mõisas on säilinud rida kauneid kõrvalhooneid. Palveresse suunduva tee ristis asetseb suur maakivist historitsistlik karjakastell. Selle erinevad tiivad vahelduvad kaunite kaaravaliste väravaportaalidega. Karjakompleksi fassaadidel on kaaraknad, mis osalt on kujundatud paarisakendena.

Suur osa kõrvalhooneid asetseb Tallinn-Tartu maanteele suunduva tee ääres - valitsejamaja, viinavabrik, tall, ait ning meierei. Eriti suursugune on kolmekorruselise sihvaka tellisviiluotsaga meierei, mis on aga peale 1970te aastate laastavat tulekahju varemeis. 2004. aastal varises osa meierei fassaadimüürist kahjuks kokku.

20. sajandil on mõisasüdame vahetusse läheduse püstitatud mitmeid uusehitusi, millega Ravila mõisasüda on muutunud arvestatavaks maa-asulaks.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2013 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee