Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Albu mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Alp in Kirchspiel St. Matthäi, Jerwen

Järvamaa vanimast mõisast – Albust (saksa k Alp) – pärinevad esimesed teated 1282. aastast. Keskajal kuulus mõis ordule ning ehitati Paide ordulinnuse foogtiresidentsina arvatavalt 14. sajandil välja väikese kivilinnusena – selle osi on jäänud praeguse mõisahoone keldrikorrusele.

1710-30ndatel aastatel kuulus mõis Magnus Wilhelm von Nierothile, kes avas seal vaesunud aadlilaste kooli, nn "rüütliakadeemia". 1740. aasta paiku sai mõisa omanikuks erruläinud Eestimaa kuberner Robert Archibald Douglas. Tõenäoliselt just tema ehitas praeguseni säilinud kõrgel soklil asuva barokse puithoone, kuigi mõisahoonet on arvatud ka vanemaks, 17. sajandist pärinevaks.

Albu mõisa hoone teevad Eestis ainulaadseks siseruume kaunistavad arvukad baroksed ja rokokoomaalingud ning plafoonmaalid – sedavõrd rikkalikult ei esine neid üheski teises Eesti mõisas. Samas olid ka Albu maalingud üle kahe sajandi peitunud hilisemate krohvikihtide alla ning avastati alles 1998. aastal restaureerimistööde käigus. Varem ei olnud nende olemasolust kellelgi aimu.

18.-19. sajandil on mõis kuulunud nii von Mohrenschildtidele, von Igelströmidele, von Tollidele, von Lilienfeldidele kui ka von Harpedele. Oma lõpliku välimuse sai mõisahoone 19. sajandi lõpul.

1919. aastal von Harpedelt võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1921. aastast kool. 1995-2000 väldanud restaureerimistööde tulemusena avas mõis oma tegeliku vanuse ja väärtuse; samuti ka oma barokkaarded, mis restaureerimistööde käigus kõik hoones eksponeeriti. Seetõttu on mõis kujunenud ka paljude kultuuriürituste pidamise meeliskohaks: lisaks kooli tavapärasele tegevusele on mõisahoone avatud ka üldsusele.

Lisateave: http://albu.mois.ee/ , tel. 382 0501. Mõisa aidahoone on renoveeritud söögikohaks, tel. 383 7698.

Mõisasüdamest kilomeetri jagu kirdes, väheldase kruusakünka otsas on mõisaomanike neogooti stiilis matusekabeli varemed. Kaasajal on künka idakülg (kabeli taga) suures osas kruusana minema viidud ning kogu kabeli ümbrus on metsistunud ja võsastunud.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Järva-Madise kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Albu valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2013 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee