16.-17. sajandi vahetusel rajatud Veltsa mõis (saksa k Weltz on pikka aega olnud naabruses olevate Keblaste ning Aru mõisatega ühises omanduses. Alates 1818. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Uexküllide aadliperekonnale, mõisa viimane omanik oli Nathalie von Uexküll.

Kui 18. sajandil esinduslikult välja ehitatud mõisakeskus oli Keblaste, siis 1850ndatel aastatel muudeti uueks esinduskeskuseks Veltsa, mis ehitati välja tollal moodsas luksuslikus inglise tuudorstiilis. Keblaste jäi Veltsa kõrvalmõisaks, nimetatud kahe mõisa vahele rajati esinduslik allee (tänaseks on selle põlde läbinud osa üles küntud ja tee kadunud).

Esmalt püstitati 1853. aasta paiku mõisa kiltkivikatusega peahoone. Inglise maamõisaid jäljendanud peahoone oli osalt ühe-, osalt aga kahekorruseline, selle katusepindu kaunistasid inglaslikud viilud ning keskosa väike haritorn. Rajati ka suur inglise stiilis park ning arvukalt kõrvalhooneid. Kuna mainitud haritorniga peahoone oli kõrvalhoonetega (nt juustukoja/meiereiga) võrreldes üsna tagasihoidlik ehitis, siis oli arvatavasti kavas püstitada veelgi suurem ja esinduslikum peahoone, mis aga mitmetel põhjustel jäi ehitamata.

Meieni on sellest kunagisest stiilsest kompleksist säilinud vaid varemed. Mõisa kunagisel peahoonel (mis kaotas algse haritorni juba 1920-30ndate aastate paiku) on küll peal veel tükike algset kiltkivikatustki, kuid siiski tuleb seda pidada juba varemeteks. Üsnagi imposantsed on kunagise juustukoja ja meierei varemed (fotol) koos tuudorstiilis läbisõiduavaga.

Mõisast on säilinud ka sissesõiduteed ääristavad kaks graniitobeliski, mis asuvad aga ehitistest üsna eemal, teisel pool parki Oidremaa-Mihkli tee ääres.

Mõningates allikates toodud väiteid, et Veltsa mõis on 1905. aastal põlenud, tuleb pidada väärateks - sinnakanti (täpsemalt - Roodi ja Vanamõisa mõisatest lõuna poole) mässuliste salkade teed lihtsalt ei ulatunud. Samuti ei ole põlenud/põletatud Keblaste mõisat, mille barokne peahoone lammutati 1920ndatel lihtsalt ehitusmaterjaliks.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Mihkli kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Koonga valla territooriumile.