Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Juugendstiil
  Avalehele

  Sisukaart


  Stiilid:

  Keskaegne kivihoone

  Keskaegne puithoone

  Vanabalti hoone

  Renessanss

  Barokk

  Hilisbarokk ja
  varaklassitsism


  Klassitsism

  Historitsism

  Juugend

  Heimat


  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eelmine osa
 
1900. aasta paiku hakkas vastukaaluks historitsismile levima arhitektuurisuund, kus ajalooilised rangemad stiilid asendusid vabama kumerama käsitlusega, kus eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest. Oma eesti- ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud ajakirjast ”Jugend”, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeelses Art Noveau’ks.

Mingil määral oli see 17.-18. sajandi baroki taassünd, kuid seda uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris kajastub sarnasus barokiga vaid liigendatud pindade kasutamisel, väikeste ruutudega akendes ning ovaali ning ringi motiivi pruukimises. Samas hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.

Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata.

Esinduslikumateks juugendstiilis mõisahooneteks on Eestis Taagepera ning Holdre (viimasele plaanitud kõrge torn jäi ehitamata). Juugendstiilis on ehitatud ka Neeruti ning Kiiu mõisahooned (viimane omandas juugendelemendid ümberehituste käigus). Kuigi jah, kahte viimast hoonet võib osalt lahterdada ka neobaroki alla.

Eestis juurdus olulisel määral ka juugendi rahulikum suund, nn heimatstiil, millest tuleb aga eraldi juttu.

 
Järgmine osa
      

       
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2021 © Eesti Kunstiakadeemia.