Luutsniku mõis (saksa k Lutznik) eraldati ida pool asuvast Rogosi mõisast 1816. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glasenappide aadliperekonna omandusse. Mõisa viimane omanik oli Christine von Glasenapp.

Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Ühekorruseline väike krohvitud kivihoone püstitati arvatavasti 19. sajandi alguses varsti peale mõisa asutamist.. 1860tel aastatel ehitati selle paremasse otsa suur kahekorruseline puhta vuugiga tellishoone. Hoonel on nii hilisklassitsistlikke elemente (pilastrid ja kolmnurkfrontoon) kui ka neorenessanss-elemente (kaaraknad). Hoone on säilinud enam-vähem algkujul.

Mõisas oli hulganisti kõrvalhooneid, need on aga paljud varemeis ja ümber ehitatud. Peahoone esise väljaku vasakpoolsel serval paiknes pikk kaaristuga ait. Hoone on säilinud, kuid kaaristu kaared on kinni laotud. Peahoonest idas asub tallihoone (varemeis), mida ilmestavad paariti paiknevad kaaraknad.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Haanja valla territooriumile.