Kodila

Lühidalt

Koddil in Kirchspiel Rappel, Harrien Kodila mõisat (saksa k Koddil ) on esmamainitud 1436. aastal. Tollal kuulus mõis ordule, olles Tallinna linnusekomtuuri maaresidentsiks. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Nierothidele. Põhjasõja järgselt oli mõis algul von Wrangellide valduses. 1772. aastal omandas mõisa Reinhold Wilhelm Pohlmann. Arvatakse, et tema ajal 1770tel aastatel ehitati mõisa praegune peahoone, kuigi seda on hinnatud pärinevana ka juba 1740test aastatest. Kõrgel soklil asetsev barokne peahoone on ühekorruseline poolkelpkatusega kiviehitis. Hoone seinapindu kaunistavad liseenid, keskel asub kolme akna laiune pealeehitus teise korruse näol. Peahoonele lisandus ka hulk kõrvalhooneid. Suur osa neist paiknes peahoone esise auringi äärtes. Peahoone taga oli maaliline park koos tiigiga. 19. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke - ta on kuulunud nii von Tiesenhausenitele, von Krusensternidele, riigile, rüütelkonnale, von Drögemülleritele kui ka Zimmermannidele. 1876. aastal kaotas mõis rüütlimõisa staatuse, muutudes poolmõisaks. Teise maailmasõja järgselt oli mõisahoone pikka aega kasutusel nii korteritena kui ka sovhoosikontorina. Hoonet on 1980tel aastatel osaliselt ka restaureeritud. Alates 1999. aastast on mõis eravalduses. Mõisa ümbrusse on 20. sajandi teisel poolel tekkinud arvestatav maa-asula, kuhu on püstitatud hulganisti kortermajasid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.