Lehmja

Lühidalt

Rosenhagen in Kirchspiel Jürgens, Harrien Lehmja mõis (saksa k Rosenhagen ) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimeseks omanikuks sai Bogislaus von Rosen. Alates 1723. aastast kuulus mõis Berend Jörgen Lantinghausenile. 1825. aastal omandas mõisa Pontus von Knorring, kelle perekonna kätte jäi ta seitsmeks aastakümneks. Kuna von Knorringitele kuulus Kurna mõis, muutus Lehmja tollal faktiliselt Kurna mõisa kõrval- ehk majandusmõisaks, mida esinduslikult välja ei ehitatudki, vaid mõisas andsid tooni mitmesugused majandus- ja abihooned. Kaasajal on mõisasüda muutunud Jüri aleviku läänepoolseks osaks. Mõisast on säilinud peamiselt mitmeid kõrvalhooneid, sh pikk kivist töölistemaja. Arvatav puidust peahoone on hävinud. Samas ei ole 19. sajandi lõpul seda võib-olla enam olnudki, sest eelmainitud pikk hoone võis täita ka peahoone rolli. Mõisasüdant läbis ajalooline Tallinn-Tartu maantee, mis 20. sajandil viidi noolsirgeks õgvendatuna pool kilomeetrit lääne poole. 2005-06 käisid mõisakeskuses ja selle lähiümbruses suured ehitustööd, mille käigus püstitati sinna mitmeid uusi hooned ning ehitati ümber vanu. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.