Risti

Lühidalt

Kreuzhof in Kirchspiel Kreuz, Harrien Risti ümbrus kuulus keskajal Padise kloostri alade hulka. Mõis (saksa k Kreuzhof ) rajati sinna 17. sajandi algul. 17. sajandil kuulus mõis Lohnidele ja Hövelnitele. 18. sajandil (Põhjasõja järel) siirdus mõis von Mohrenschildtide omandusse, kelle kätte ta jäi 19. sajandi lõpuni. Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Stackelbergide aadliperekonna valduses. Mõisa barokne puidust peahoone valmis arvatavasti üsna varsti peale Põhjasõda 18. sajandi esimesel poolel. Poolkelpkatusega hoonele oli iseloomulik kõrge katus ning ruudukujulised aknad. Ehitusajana ei saa tegelikult välistada ka 17. sajandit, kuna Padise ümbrust Põhjasõjas (erinevalt ülejäänud Eestist) väga ei rüüstatud. Arvatavasti 19. sajandil ehitati hoonet mitmeti ümber - akende jaotus muudeti kuueruuduliseks ning fassaadi keskosale rajati suur kahe aknaga ehisviil. Risti kihelkonnakiriku juurest viis mõisasüdamesse pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis suundus täpselt peahoone keskteljele. Mõisas oli ka arvukalt kõrvalhooneid. Mõisa peahoone lagunes ning lammutati 1950-60tel aastatel. Seal asuvad praegu kolhoosiaegsed eramud. Meieni on säilinud paar tugevalt ümber ehitatud kõrvalhoonet. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Risti kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Padise valla territooriumile.