Roela

Lühidalt

Rojel in Kirchspiel St. Bartholomäi, Kreis Dorpat Roela mõisa (saksa k Rojel ) ajalugu ulatub tagasi keskaega. Mõisat on esmamainitud 16. sajandil, mil ta kuulus Brackelitele. Sama sajandi lõpus siirdus mõis von Wrangellide omandusse. 1725. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Liphartide aadliperekonnale. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Otto von Liphart. 1850-60tel aastatel püstitati mõisa suur ja esinduslik kahekorruseline peahoone. Historitsistliku hoone parempoolset otsa kauinistas torn, hoone tagakülg oli suunatud kaunile järvele. Peahoone ümbruses oli suur park, kõrvalhoonete enamik paiknes sadakond meetrit eemal teisel pool järve. Mõisa peahoone põles maha Teises maailmasõjas 31. juulil 1941 toimunud Roela lahingu käigus. Alles jäid vaid suurejoonelised varemed, mis lammutati enamjaolt 1970tel aastatel. Praegu on hoonest alles vaid torniosa ning hulk võsastunud vundamente. Teisel pool järve on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi paljus ümber ehitatult. Mõisasüdamesse on püstitatud hulk uusehitisi, millega ta on muutunud väikeseks maa-asulaks. Kaasajal tuntakse paikkonda Voore nime all, et mitte segamini ajada teda Virumaal asuva Roelaga. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Palamuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Saare valla territooriumile.