Suur-Kullamaa

Lühidalt

"Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma Estonian Manors Gutshöfe Estlands Viron Kartanot Kullamaa kihelkond Avalehele Sisukaart Kihelkondade nimekiri Kihelkondliku jaotuse tutvustus Mõisa erinevad tähendused Mõisate liigid Mõisakompleks Statistika Kirchspiel Goldenbeck in Wiek Ajaloolisele Läänemaale ( Wiek ) kuulunud kihelkonnas paiknes 27 mõisat - 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ning 3 mõisa staatuse minetanud mõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat. Kullamaa kirikumõis ( Pastorat Goldenbeck ) Jõgisoo ( Joeggis ) varasem rüütlimõis, hiljem minetas mõisa staatuse Kasenurme ( Kassenorm ) Käända kõrvalmõis Kalju ( Kaljo, Groß-Kaljo ) rüütlimõis Kohatu ( Kohhat ) rüütlimõis Koluvere ( Schloß Lode ) rüütlimõis Kuijõe ( Kuijöggi ) varasem rüütlimõis, hiljem oli minetanud mõisa staatuse Käända ( Kaenda ) rüütlimõis Kääsla ( Käsal ) Loodna kõrvalmõis Kütke ( Kütke ) Kohatu kõrvalmõis Leevre ( Lewer ) Sooniste kõrvalmõis Leila ( Leilis ) varasem Kalju kõrvalmõis, hiljem oli minetanud mõisa staatuse Liivi ( Parmel ) rüütlimõis Loodna ( Pall ) rüütlimõis Luiste ( Luist ) Loodna kõrvalmõis Maidla ( Tockumbeck ) rüütlimõis Ohtla ( Ochtel ) rüütlimõis Piirsalu ( Piersal ) rüütlimõis Päri ( Kattentack ) rüütlimõis Sipa ( Sipp ) rüütlimõis Sooniste ( Soinitz ) rüütlimõis Suure-Kullamaa ( Groß-Goldenbeck ) endine rüütlimõis, alates 1912 poolmõis Teenuse ( Stenhusen ) rüütlimõis Tolli ( Pargenthal ) rüütlimõis Ubasalu ( Neu-Parmel ) poolmõis Vaikna ( Waikna ) Koluvere kõrvalmõis Väike-Kullamaa ( Klein-Goldenbeck ) Koluvere kõrvalmõis Tekkelugu. Kullamaa kirikukihelkond asutati arvatavasti 13. sajandi esimesel poolel, mil ta eraldati ta arvatava suure Märjamaa muinaskihelkonna aladest. Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond on poolitatud kaasaegse Lääne- ja Raplamaa vahel. Läänepoolsed kaks kolmandikku kihelkonnast jäävad kaasaegse Läänemaa aladele. Idapoolne kolmandik seevastu kuulub Raplamaa koosseisu. Kihelkond on jaotatud nelja kaasaegse valla vahel. Kihelkonna pikk põhjapoolne "sarv" Piirsalu ümbruses moodustab Risti valla kaasaegsel Läänemaal. Kihelkonna tuumik ja läänepoolsed alad moodustavad Kullamaa valla kaasaegsel Läänemaal. Kihelkonna väike lääneserv Ohtla mõisa ümbruses kuulub Martna valda kaasaegsel Läänemaal. Kihelkonna ida- ja kagupoolsed alad moodustavad kaasaegsele Raplamaale kuuluva suure Märjamaa valla läänesopi. Enne 2002. aasta kohalikke valimisi moodustas see ala iseseisva Loodna valla.