Rummu mõisat (saksa k Rumm) on esmamainitud 1494. aastal. 17. sajandil kuulus mõis nii von Bremenitele, von Taubedele kui ka von Bistramidele. 1758. aastal omandas mõisa Ernst Stael von Holstein, kelle perekonna kätte jäi mõis ligi sajandiks. Alates 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Rehbinderite aadliperekonna omanduses.

Katusekorrusega väiksemapoolne kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti kas 19. sajandi keskel või teisel poolel. 1970teks aastateks ehitati selleks ajaks lagunenud hoone tundmatuseni ümber täiskahekorruseliseks kortermajaks. Kortermajana on hoone kasutusel ka tänini. Kõrvalhoonetest on säilinud vaid vähesed riismed.

Rummu mõisat (sh mõisasüdant) on enamik allikaid läbi ajaloo pidanud kuuluvaks Jõelähtme kihelkonda, kuigi ta paikneb kauge sopina Kuusalu kihelkonna alade vahel. Näiteks Rummust 2 kilomeetrit lääne poole jääv Kodasoo mõis kuulub Kuusalu kihelkonda.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kuusalu valla territooriumile.