Triigi mõisat (saksa k Kau) on esmamainitud 1379. aastal. Mõis on erinevatel aegadel kuulunud paljudele aadliperekondadele. 17. sajandil oli ta von Saltzade valduses. Peale Põhjasõda 18. sajandi alguses kuulus mõis esimesed kümnendid von Strykide aadliperekonnale, kust tuleneb ka paikkonna eestikeelne nimi. Hiljem on mõis olnud lühikest aega nii von Mellinite kui ka von Reuternite valduses.

1779. aastal omandas mõisa Hermann von Brevern. Alates 1832. aastast kuulus mõis enam kui seitse aastakümmet von Kotzebuedele. 1906. aastal sai temast aga von Hegemeistritele kuulunud Paunküla mõisa kõrvalmõis, milleks ta jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Mõisa saksakeelne nimi on andnud nime kaasaegsele Kõue vallale.

Mõisa keeruka kujuga sopilisel peahoonel on olnud pikk ehituslugu. Varaseimad hoone ehitusjärgud võivad pärineda keskaegsest vasallilinnusest ehk kindlustatud mõisahoonest - sellele viitavad mitmed paksud ebakorrapärased müürid. 17.-18. sajandil kerkis samasse paika ühekorruseline barokne peahoone.

Peahoone meieni säilinud klassitsistlik välimus pärineb 1817. aasta ümberehitustest. Tollal lisati kivihoone ühele otsale teine korrus ning muudeti fassaadid klassitsistlikeks. Samas säilis nende ümberehituste käigus varasem kõrge barokne kelpkatus. Osa klassitsistlike fassaadide kahekorruselise osa müüridest laoti vaid kujunduslike ehisfrontoonidena, st nende taga hooneosi ja ruume ei paiknenudki.

Tollal lisati hoonele ka kolm neljasambalist klassitsistlikku portaali. Fassaadi ja parempoolset külge kaunistavad portaalid ulatuvad läbi kahe korruse ning neid kroonib lame kolmnnurkfrontoon. Tagakülje portaal (mis on pigem sammasrõdu) on ühe korruse kõrgune.

Hoone esist väga suurt väljakut ääristasid viie kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. Arvukad ülejäänud majandushooned paiknesid peahoonest enamasti ida ja lõuna pool. Vana-Harmi - Paunküla teelt viib ligi 200 meetri pikkune sihitee otse mõisa peahoone keskteljele.

Kaasajal on mõis eravalduses, kuid seisnud mitmeid aastakümneid tühjana ja lagunenud. 1990tel aastatel alanud korrastustööd jäid pooleli. Veidi ümber ehitatuna on säilinud ka ait ja tall-tõllakuur. Ülejäänud kõrvalhooned on valdavalt hävinud või varemeis.

Triigi mõisast on pärit maailmakuulus maadeavastaja ja meresõitja Otto von Kotzebue (1787-1835), kes on maetud Kose kirikuaeda. 15-aastaselt tegi ta koos Adam Johann von Krusensterniga kaasa Vene esimese ümbermaailmareisi. Hiljem tegi ta "Rjuriku" ja "Predprijatie" komandörina veel kaks ümbermaailmareisi, uurides Beringi väina Siberi ja Alaska vahel ning meretee võimalust Atlandi ookeanist mööda Ameerika põhjarannikut Vaiksesse ookeani.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kõue valla territooriumile.