Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Jäneda mõis
  Avalehele

  Sisukaart


  Nimekiri

  Tähestikuline

  Kihelkondade kaupa

  Praeguste valdade
  ja maakondade kaupa



  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eesti mõisad
Jendel in Kirchspiel Ampel, Jerwen

Jäneda mõisat (saksa k Jendel) on esmamainitud 1510. aastal. 16.-18. sajandil on mõis vahetanud väga sagedasti omanikke - ta on olnud seotud nii von Taubede, von Fersenite, von Maydellide, von Baggehufwudtide, von Löwensternide ja paljude teiste kuulsate aadliperekondadega. Alates 1830test aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Benckendorffide suguvõsale.

Mõisasüdame esinduslik väljaehitamine algas suuresti 19. sajandi lõpul. Valdav enamik kõrvalhooneid on ehitatud esinduslikus stiilis maakivist ning pärinevad 19. sajandi lõpukümnenditest. Viimasena - 1915. aastal - valmis mõisas esinduslik lossilaadne peahoone, mis ehitati kümmekond aastat varem mahapõlenud historitsistliku puithoone asemele.

Kahe sihvaka ja kõrge torniga ning tiheda jaotusega akendega lossilik hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest. Samas on hoonel ka palju neogooti ja juugenstiili elemente - astmikviilud, sakmelised tornitipud, väikeste ruutudega aknad jms. Hoone on põhiosas kahekorruseline, v.a parempoolne ühekorruseline ots ning vasakul asetsev veranda. Samas tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline.

Kõrvalhooned asetsevad peahoonest kirde pool, Piibe maanteelt peahoone ette viiva 400 meetri pikkuse tee äärtes ja läheduses. Peahoonele kõige lähemal asub teravkaarse kaaristuga ait, paarsada meetrit eemal aga üksteise vastas asetsevad tall, tõllakuur ning viinavabrik. Viinavabriku ja tõllakuuri taga on terve majandushoonete kompleks valitsejamaja, lautade jms näol.

Peahoone taga olev mägine maastik läheb üsna pea parkmetsaks. Hoone tagant voolab läbi Jänijõgi, mis on mõisa kohal paisutatud. Mõisa kohal saabub Jänijõkke paremalt väike Allikoja, mis mõisapargis on paisutatud maailiseks paistiigiks. Park asubki suuresti nimetatud paistiigi kallastel peahoonest põhja ja kirde pool, ulatudes kuni Piibe maanteeni.

Mõisasüdamest 600 meetri kaugusel loodes asub Jänijõel vesiveski. Veski juures ületas ajalooliselt jõe Vooselt (Alaverest) Piibe maanteele suunduv tee, mis varasematel sajanditel on olnud üks piirkonna tähtsamaid teid ning Tallinn-Tartu maantee üks võimalikke trasse. Praegune Alavere-Jäneda tee on viidud veskikohast sajakonna meetri kaugusele kirdesse.

Ka Piibe maantee on mõisa kohal kulgenud ajaloolises plaanis teise koha pealt. Nimelt on ta kusagil 18.-19. sajandini läbinud mõisasüdant ja peahoone lähedust - alles mõisasüdame esindusliku väljaehitamisega ning Allikoja paisjärve rajamisega on maantee arvatavasti viidud mõisakeskusest välja 200 meetri jagu kirde poole.

Võõrandamise järel alustas mõisas 1921. aastal tegevust põllumajanduskool – praeguse nimega Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus. 1970tel aastatel lisati hoonele mahukas juurdeehitus. Mõisahoones paikneb ka muuseum ning Urmas Sisaski muusikatähetorn, mille tarbeks on lossi kõrgeim torn kohandatud observatooriumiks.

Mõisakompleksis tegutsevad ka konverentsikeskus ja külalistemaja ning söögikohana Musta Täku Tall. Enamik kõrvalhooneid on säilinud algsel või sellele ligilähedasel kujul. Pilkutõmbav on Musta Täku Talli taha, paisjärve äärde püstitatud hiigelmõõtemetaga vanker. Täiendav teave: http://www.janedaturism.ee/, info@janedaturism.ee, tel. 384 9750.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Ambla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tapa valla territooriumile.

      Sa oled

       külastaja!
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2015 © Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland. Loe kasutustingimusi
mois@mois.ee