Liivi mõis (saksa k Parmel) on ümbruskonna üks vanimaid. Mõisat on esmamainitud 1389. aastal. 20. sajandi algul kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin Robert von Ungern-Sternberg.

Keskajal asus mõisas arvatavasti väikelinnus ehk kivist kindluselamu. Hilisem puidust ühekorruseline peahoone oli ehitatud ligikaudu 19. sajandi keskel. Sama sajandi lõpul lisati talle kivist tiibhoone. Mõisas oli ka hulganisti kõrvalhooneid. Enamik neist paiknes peahoonest kagu pool. Loode pool peahoonet asus suur park. 400 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee viis peahoone keskteljele.

Peahoone põhiosa on kaasajal hävinud. Ümber ehitatuna on alles peahoone tiibehitis ning mitmeid kõrvalhooneid, neist stiilseim on kaarakendega historitsistlik laudaehitis. Mõisaparki ja vahetusse lähedusse on 20. sajandil püstitatud mõningaid uusehitisi.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Kullamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Kullamaa valla territooriumile.