Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisat (saksa k Alt-Woidoma) on esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Strykide aadliperekonnale, mil algas ka mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine.

Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Algselt oli hoone ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa.

1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks. Kooli järglane Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool tegutseb mõisas tänini.

Mõisahoonele on 20. sajandi teisel poolel tehtud kooli tarbeks mitmeid juurdeehitusi. Tugevalt on ümber ehitatud ka suur hulk veel säilinud kõrvalhooneid. Mõisasüdamesse ja vahetusse lähedusse on 20. sajandil püstitatud mitmeid uusehitisi, millega mõis on muutunud maa-asulaks.

Ajalooliselt läks Vana-Võidust Karula mõisa läbi sügava ürgoru tee. Kaasajal on teest alles vaid jupike alleed mõisa läheduses, kuna puudub sild Tänassilma jõel.

Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Viljandi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Viljandi valla territooriumile.