Uue-Saaluse mõis (saksa k Salishof) rajati 1540. aastal, mil Tartu piiskop Johann andis selle Reinhold Salisele laenuks. Sealt tuleneb ka mõisa nimi. Peale Põhjasõda kuulus mõis algul von Glasenappidele. Hiljem oli mõis nii von Ottingenide kui ka von Muellerite omanduses. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Richard von Maydell.

Mõisasüda asub kaunis kohas Kavadi järve idakaldal asuval kõrgel künkal. Mõisa peahoone oli väga pikk poolkelpkatusega ühekorruseline kivihoone, ehitatud stiili järgi otsustades arvatavasti 1800. aasta paiku. 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool. Kuna hoone oli avariiohtlik ning hakkas varisema, kolis kool 1935. aastal hoonest välja, misjärel hoone enamjaolt lammutati. Alles jäid vaid vasakpoolse otsa müürid, mis on alles täninigi. Mõisavaremete juurde parki on hiljem rajatud laululava.

Ümber ehitatult on säilinud on mõned kõrvalhooned. Stiilseim on neist kolme kaaravaga ait - lõunaeestilikult oli selle keskmine kaar veidi laiem kui äärmised. Kaasajal on aida kaared kinni laotud, hoone ise oli 2001. aasta kevadel varisemas. Osa kõrvalhooneid paiknes peahoonest lõuna pool naaberküngaste otsas (tegu on haanjamaalikult äärmiselt künkliku maastikuga) ning osa järvesaarel.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Haanja valla territooriumile.