Varaseim teade Kolu mõisast (saksa k Kollo) pärineb 1639. aastast. Nii von Grotenhielmidele kui ka von Middendorffidele kuulud mõisa viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Elisabeth von Schilling.

Mõisa ühekorruseline liigendatud peahoone on puhta vuugiga historitsistlik tellisehitis. Hoone valmis 1890. aastal Erwin Bernhardi projekti järgi ning taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. Mõisal on on imeilus park, mille teeb ainulaadseks sügavas orus looklev maaliline Lintsi jõgi. Alates 1996. aastast on mõis eravalduses; restaureeritud on mõisahoone väliskuju (sh taastatud vahepeal hävinud torn) ning korrastatud park. Märtsis 2007 vahetusid mõisa omanikud, kellel on plaan rajada mõisa ekslusiivne konverentsikeskus.

Mõisa arvukatest kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned, sh klassitsistlik sammastikuga ait. Türi poolt mõisa suundunud maanteed (uus maantee läheb kõrvalt) ääristanud väravapostide koopiad on rajatud uuele piirdeaiale.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Türi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Türi valla territooriumile.