Estonian Manors
 Gutshöfe Estlands
 Viron Kartanot
Eesti moisaportaal
Historitsism (neorenessanss, neogootika, neobarokk)
  Avalehele

  Sisukaart


  Stiilid:

  Keskaegne kivihoone

  Keskaegne puithoone

  Vanabalti hoone

  Renessanss

  Barokk

  Hilisbarokk ja
  varaklassitsism


  Klassitsism

  Historitsism

  Juugend

  Heimat


  Üldist

  Mõisa erinevad
  tähendused


  Mõisate liigid

  Mõisakompleks

  Statistika

Eelmine osa
 
1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo- ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.

Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust.

Järgnevas on toodud nimekirjad ilmekamatest meie päevini säilinud selle ajastu mõisahoonetest.

Neogooti mõisahooned: Keila-Joa, Vasalemma, Laitse, Alu, Lehtse (varemeis), Lööne, Pihtla (varemeis), Lustivere, Kukulinna (tuudorstiilis), Alatskivi (Šotimaal asuva Balmorali lossi jäljendus), Sangaste, Aavere (varemeis), Kose-Uuemõisa matusekabel (varemeis), Esna mõisa matusekabel, Velise mõisa matusekabel, Kabala mõisa (Pilistvere khk.) matusekabel (varemeis).

Neorenessanss-stiilis mõisahooned: Arkna, Inju, Puurmani, Avanduse, Raadi (varemeis), Muraste (varemeis), Saka, Muuga, Käru (säilinud veidi lihtsustatult), Viljandi, Laimetsa (varemeis), Ulvi (juurdeehituse osas), Harku (pms. fassaadikujunduse osas), Kaagjärve (algkujul alles vaid osa hoonest, sh torniosa).

Neobaroksed mõisahooned: Ravila (taastatud peale 1905. aasta põletamist), Laupa, Halinga (lisaks heimatstiili sugemetega), Järvere, Kärstna.

Neoklassitsistlikud mõisahooned: Kumna uus peahoone, peale 1905.a. põlemist taastatud Sooniste ja Seli mõisahooned, Kõima mõisahoone juurdeehitus.

Teised historitsistlikke mõisahooneid, mida on väga raske ühe konkreetse neostiili alla liigitada: Kehtna, Kiviloo, Kose-Uuemõisa, Kohala, Malla, Veltsi, Eivere, Jäneda, Kolu (Järvamaal), Ungru (varemeis), Pädaste, Kõljala, Olustvere, Pärsti, Kulina, Roodevälja, Sänna, Võidula, Kõltsu, Heimtali, Laeva, Uderna, Hummuli, Sõmerpalu, Luutsniku.

 
Järgmine osa
      

       
Portaalis olevate materjalide omavoliline kopeerimine on keelatud
Copyright 1999-2021 © Eesti Kunstiakadeemia.