Malla mõisat (saksa k Malla) on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena.

1620tel aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn. 1651-54 lasi ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil mõisa püstitada esindusliku kahekorruselise barokkpalee, mis purustati Põhjasõjas 18. sajandi algul.

Peale Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770tel aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena.

Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena, mis valmis 1883. aastal. Hoonele tehti murdkelpkatus ning seda pikendati vasakust otsast kitsa galeriiga, mille lõpetas neljakorruseline sihvakas vaatetorn. Siseruumid kaunistati arvukate maalingutega. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski.

Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999. aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Viru-Nigula valla territooriumile.