Esimesed teated Taagepera mõisast (saksa k Wagenküll) pärinevad 16. sajandist. 17. sajandi algul kuulus mõis von Rehbinderitele. 1674. aastal omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte jäi see 18. sajandi lõpuni. Sealt pärineb eesti keelde mugandatuna ka mõisa eestikeelne nimi, samal ajal kui saksakeelse nimena jäi käibele vana eestikeelne kohanimi (Vaoküla).

Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Kuni 20. sajandi alguseni oli mõisasüda välja ehitatud küllaltki tagasihoidlike hoonetega. Mõned ümber ehitatud kõrvalhooned on sellest ajastust säilinud tänini.

20. sajandi algul alustati Taageperas Eesti ühe esinduslikuma ja suursugusema juugendlossi ehitamist. Hoone projekti autoriks oli arhitekt Otto Wildau, kes on projekteerinud ka lähedal asuvate Holdre mõisa ja Karki mõisa peahooned (viimane asub Läti aladel ja on kaasajal varemeis).

Väga liigendatud ja sopilise hoone fassaadi ilmestavad kaks hiigelsuurt viilu. Parempoolses nurgas paikneb sihvakas ümar läänetorn, mis ulatub 40 meetri kõrgusele. Mõisahoone suursugusust võimendab selle paiknemine kõrge künka tipus. Hoone katus oli algselt kaetud kiltkiviga. Kaasajal on hoonel plekk-katus, kuid algne kiltkivi on säilinud kahes juugendlikus väravaehitises.

Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas suurtükitulest tugevalt kannatada, kuid kohendati võõrandamisjärgselt kopsusanatooriumiks, mis avati 1922. 1930te lõpul lisati mõisahoone lähedusse arhitekt Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik sanatooriumihoone. Sanatoorium ja haigla tegutsesid mõisahoones kuni 2000. aastani.

Seejärel hoone restaureeriti ning alates 2002. aastat tegutseb mõisas hotell ja konverentsikeskus. Täiendav teave: http://www.taageperaloss.ee/, hotell@taageperaloss.ee, tel. 766 6390.

Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Helme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Helme valla territooriumile.