Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen) kuulunud kihelkonnas paiknes 30 mõisat - 1 kirikumõis, 19 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Sellele lisandus 17 karjamõisat.     Ambla kirikumõis (Pastorat Ampel)
    Aru (Arrohof) Lehtse kõrvalmõis
    Jootme (Jotma) rüütlimõis
    Jäneda (Jendel) rüütlimõis
    Järvajõe (Jerwajöggi) rüütlimõis
    Kaarli (Karlshof) Saksi kõrvalmõis
    Kalle (Kalle) Saiakopli kõrvalmõis
    Karkuse (Karkus) rüütlimõis
    Koigi (Koik) rüütlimõis
    Kukevere (Kuckofer) rüütlimõis
    Kurge (Kurküll) Lehtse kõrvalmõis
    Kuru (Kurro) rüütlimõis
    Käravete (Kerrafer) rüütlimõis
    Lehtmetsa (Lechtmetz) poolmõis
    Lehtse (Lechts) rüütlimõis
    Linnape (Linnapäh) rüütlimõis
    Moe (Muddis) rüütlimõis
    Nõmmküla (Nömküll) poolmõis, varem rüütlimõis
    Prümli (Heidemetz) Rava kõrvalmõis
    Pruuna (Tois) rüütlimõis
    Põriki (Porrik) Pruuna kõrvalmõis
    Raka (Rakkamois) rüütlimõis
    Roosna (Sonorm) rüütlimõis
    Rägavere (Reggafer) Linnape kõrvalmõis
    Räsna (Resna) rüütlimõis
    Saiakopli (Neuhof) rüütlimõis
    Tamsalu (Tamsal) rüütlimõis
    Tapa (Taps) rüütlimõis
    Trilli (Lilienberg) Saiakopli kõrvalmõis
    Uudeküla (Udenküll) rüütlimõis

Tekkelugu. Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal asus selle kohal Loppegunde muinaskihelkond, mis hõlmas ka hilisema Järva-Jaani kirikukihelkonna alasid.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur kihelkond on jaotatud kolme kaasaegse maakonna — Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa — vahel.

Kihelkonna enamik selle kesk- ja idaosas ehk Jäneda, Lehtse, Tapa, Nõmmküla ja Saksi ümbrus kuulub Lääne-Virumaale, moodustades Tapa valla tuumiku. Kihelkonna kagunurk Tamsalu ümbruskonnaga kuulub Tamsalu valla tuumikalasse, mis asub ka kaasaegsel Lääne-Virumaal.

Kihelkonna lõunapoolne osa koos kihelkonnakeskusega moodustab Ambla valla, mis asub kaasaegsel Järvamaal. See vald ulatub kihelkonna piiridest edela suunas väljagi.

Ambla kihelkonna põhjaosa kuulub aga kaasaegse Harjumaa kooseisu: Aegviidu ümbrus Aegviidu ja Anija valdadesse, idapoolsed metsa-alad aga Kuusalu valla koosseisu.