Mõisate ehitusstiilid Laias laastus võib Eesti mõisad jagada stiili osas kümnesse kategooriasse:

• Keskaegsed kindlustatud mõisad. Ehitusaeg 13.-16., sajand, kokku oli neid Eestis ca sadakond
  
• Keskaegsed puitmõisad. Ehitusaeg 13.-16., sajand, kokku oli neid ca mõnisada
  
• Vanabalti häärber. Tagasihoidliku mõisa tüüpiline ehitis 17.-18. sajandil (ja võib-olla ka varem)
  
• Renessanss-stiil. Valitses Eestis 1530test aastatest 1630-40te aastateni
  
• Barokkstiil. Oli siinmail valdav alates 1630-40test kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni
  
• Hilisbarokk ja varaklassitsism, barokilt klassitsismile üleminekuperiood, leidis aset ca 1770test kuni 1800. aastani
  
• Klassitsism. Oli valitsev ehitusstiil ca 1800-40
  
• Historitsism (sh neogootika, neorenessanss ja neobarokk). Viljeldi alates 1840test aastatest kuni Esimese maailmasõjani (1914)
  
• Juugendstiil. Oli levinud historitsismi kõrval alates umbes 1900. aastast
  
• Heimatstiil. Juugensdtiili rahulikum ja dekoorivaesem suund, Eestis oli levinud alates 1910ndatest aastatest

Enamike mõisate korral tuleb arvestada aga asjaolu, et tavaliselt on nad mitmete erinevate stiilide segu. Ka võib enamiku eelnimetatud stiilidest jagada veelgi peenematesse kategooriatesse, nt neogootikas eristada saksapärast gootikat ja inglisepärast tuudorstiili. Vägagi tihti ei ole mõisahoonet/-ehitisi püstitatud ka ühekorraga, vaid mitmes etapis, mis on samuti toonud hoonesse mitmeid eri ajastu stiile.