Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 5 mõisat - 1 kirikumõis, 1 rüütlimõisast peamõis koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 riigimõisat. Sellele lisandus 2 karjamõisat.     Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
    Audru (Audern) rüütlimõis
    Jõõpre (Jaepern) riigimõis
    Lindi (Woldenhof) Audru kõrvalmõis
    Võlla (Wölla) riigimõis

Tekkelugu. Kihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu (Pärnu-Eliisabeti) kihelkonna maadest.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.

Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Audru valla maadega; erinevused puudutavad siiski peamiselt hõredalt asustatud alasid. Audru valla põhjaservas asuvad Lavassaare ümbruse alad kuuluvad kaasajal Lavassaare ja Halinga valdadele. Samas kuulub Audru vallale tükke väljaspoolt kihelkonna alasid nii loodes (Rindali mõisa ümbrus Mihkli kihelkonnas), lõunas (Liu sadama ümbrus Tõstamaa kihelkonnas) kui ka läänes (mõned külad Audrust kirdes).