Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat     Hanila kirikumõis (Pastorat Hannehl)
    Massu (Massau) rüütlimõis
    Mõisaküla (Moisaküll) Massu
       kõrvalmõis
    Mõtsu (Metzeboe) rüütlimõis
    Paadrema (Padenorm) rüütlimõis
    Paatsalu (Patzal) rüütlimõis
    Uue-Virtsu (Neu-Werder) Vana-Virtsu
    kõrvalmõis
    Vana-Virtsu (Alt-Werder,
    Schloß Werder) rüütlimõis
    Voose (Wosel) Massu kõrvalmõis

Tekkelugu. Hanila kihelkond oli olemas juba muinasajal (13. sajandi algul), mil ta kandis Kotsu nime. Ristisõdade järgselt tekkis selle baasil kirikukihelkond.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kahe lahustükina paiknev kihelkond ulatub nii kaasaegse Läänemaa kui ka kaasaegse Pärnumaa aladele.

Hanila kihelkonna põhjapoolne põhitükk moodustab Hanila valla põhjapoolse kaks kolmandikku ning jääb kaasaegse Läänemaa koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne lahustükk — Paatsalu, Mõtsu ja Paadrema mõisate alad koos ümbrusega — kuulub praktiliselt täies mahus Varbla valda kaasaegsel Pärnumaal.

Enne 17.-18. sajandit hõlmas Hanila kihelkond lisaks veel tervet Varbla kihelkonda, mis jääb ka kaasaegse Pärnumaa aladele.