Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro)
kuulunud kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis ning
6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga.
Sellele lisandus 9 karjamõisat.
Hargla kirikumõis (Pastorat Harjel)
Koikküla (Adsel-Koiküll, Koiküll) rüütlimõis
Laanemetsa (Lannemetz) rüütlimõis
Mõniste (Menzen) rüütlimõis
Saru (Saara) rüütlimõis
Taheva (Taiwola) rüütlimõis
Tidriküla (Didriküll) Taheva kõrvalmõis
Vastse-Roosa (Neu-Rosenhof) rüütlimõis
Tekkelugu. Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivalinna (Gaujiena) kihelkonna äärealade baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Hargla kihelkond on jaotunud umbes pooleks kaasaegse Võru- ja Valgamaa vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Taheva valla, mis ulatub põhjaosas paari küla ulatuses ka Karula kihelkonna maadele. Taheva vallas paikneb ka kihelkonnakeskus.
Kihelkonna Võrumaa osa kattub enam-vähem Mõniste vallaga.