Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Karuse kirikumõis (Pastorat Karusen)
    Kiska (Kiska) Vatla kõrvalmõis
    Illuste (Illust) Paatsalu kõrvalmõis
    Laulepa (Laulep) Matsalu kõrvalmõis
    Matsalu (Matzal) rüütlimõis
    Nehatu (Nehhat) Paatsalu kõrvalmõis
    Pivarootsi (Paulsruhe, Piwarootz)
    rüütlimõis
    Saastna (Sastama) rüütlimõis
    Tuudi (Tuttomäggi) rüütlimõis
    Vatla (Wattel) rüütlimõis

Tekkelugu. Karuse kihelkond pärineb muinasajast, mil ta kandis Sõrve kihelkonna nime. Ristisõdade järgselt tekkis 13. sajandil selle baasil kirikukihelkond.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna valdav enamik alasid jääb kaasaegsele Läänemaale, vaid selle väike edelanurk jääb kaasaegsele Pärnumaale.

Matsalu lahelt kirde-edela suunalise üsna kitsa ribana asunud kihelkonna maad on suurelt osalt jaotatud Lihula ja Hanila valdade vahel. Kihelkonna põhjaosa moodustab Lihula valla läänepoolsed alad. Kihelkonna lõunaosa kuulub aga Hanila valda, olles viimase lõunapoolseks sopiks. Kihelkonna edelapoolne väike nurk Illuste mõisa ümbruses kuulub aga Varbla valda kaasaegsel Pärnumaal.