Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 7 mõisat - 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat. Sellele lisandus 6 karjamõisat.

    Kodavere kirikumõis (Pastorat
    Koddafer)
    Alatskivi (Allatzkiwwi) rüütlimõis
    Halliku (Hallick) rüütlimõis
    Kadrina (Hohensee) rüütlimõis
    Kokora (Kockora) rüütlimõis
    Pala (Palla) rüütlimõis
    Ranna (Tellerhof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond on asutatud 13. sajandil Soopoolitse väikemaakonna (muinaskihelkonna) baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Peipsi kaldal asuvast kihelkonnast kuulub veidi üle poole tema lõunaosas kaasaegse Tartumaa kooseisu. Ülejäänu (põhjaosa) kuulub kaasaegse Jõgevamaa kooseisu. Kihelkonnakeskus jääb Jõgevamaale, üsna kaasaegseid maakondi eraldava piiri lähedale.

Põhiosa Jõgevamaale jäävast kihelkonna osast moodustab Pala valla. Osa kihelkonna loodealasid Halliku mõisa ümbruses kuulub ka Saare valda. Väike lõik Peipsi rannikut Omedu juures kihelkonna kirdenurgas kuulub ka Raja valda.

Kihelkonna kaasaegsele Tartumaale jääv lõunaosa jaguneb Alatskivi, Vara ja Peipsiääre valdade vahel. Neist põhjapoolseim on Alatskivi vald, mis asub tervikuna Kodavere kihelkonna alal. Peipsiäärne kihelkonna ala Kolkja ja Varnja vahel moodustab Peipsiääre valla. Suures osas Emajõe-äärseid soid hõlmav kihelkonna lõunaosa Koosa ümbruses moodustab Vara valla idakülje.