Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 5 mõisat - 1 kirikumõis, 2 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Kõpu kirikumõis (Pastorat Fellin-Köppo)
    Pinska (Lapinsky) Puiatu kõrvalmõis
    Puiatu (Pujat) rüütlimõis
    Suure-Kõpu (Groß-Köppo) rüütlimõis
    Väike-Kõpu (Klein-Köppo) riigimõis,
       oli taludeks jagatud

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1911. aastal Viljandi kihelkonna pika läänepoolse sopi eraldamise teel.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad paiknesid tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladel.

Kihelkonna alade enamik viimase idaosas kattub Kõpu vallaga. Umbes kolmandik kihelkonna idapoolseid alasid Puiatu ümbruses kuulub Pärsti valda.