Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 10 mõisat - neist 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ja 1 linnamõis. Sellele lisandus 4 karjamõisat.     Kuusalu kirikumõis (Pastorat Kusal)
    Kiiu (Kida, Kyda) rüütlimõis
    Kodasoo (Kotzum) rüütlimõis
    Koitjärve (Koitjärw) linnamõis
    Kolga (Kolk) rüütlimõis
    Kõnnu (Könda) rüütlimõis
    Kääniku (Känick) Kodasoo kõrvalmõis
    Loo (Neuenhof) rüütlimõis
    Suru (Surro) rüütlimõis
    Valkla (Wallküll) rüütlimõis

Tekkelugu. Kuusalu kirikukihelkond asutati 13. sajandi alguspoolel Repeli muinaskihelkonna idapoolsete maade põhjal, mis paiknesid vastu Kõrvemaa põlismetsi.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Harjumaa aladele. Enamiku kihelkonna aladel asub Kuusalu vald, mis ulatub servapidi ka kihelkonnast välja. Väike kihelkonna läänepoolne nurk kuulub ka Jõelähtme valda ja metsane kihelkonna kagunurk Kõrvamaal Koitjärve ümbruses Anija valda. Viimatinimetatud alad oli muinas- ja keskajal suure tõenäosusega hoopiski asustamata ja inimtühjad.