Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Lääne-Nigula kirikumõis (Pastorat Poenal)
    Auaste (Auast, Wiesenau) rüütlimõis
    Hardu (Hardo) poolmõis
    Keedika (Kedik) rüütlimõis
    Kirimäe (Kirrimäggi) rüütlimõis
    Kärbla (Kerwel) Räägu kõrvalmõis
    Leediküla (Lediküll) poolmõis
    Niibi (Niby) rüütlimõis
    Roosna (Rosenhof) Kirimäe kõrvalmõis
    Räägu (Hohenheim) rüütlimõis
    Oru (Orrenhof) rüütlimõis
    Palivere (Pallifer) rüütlimõis
    Salajõe (Sallajöggi) rüütlimõis
    Saunja (Saunja) poolmõis
    Seljaküla (Sellenküll) rüütlimõis
    Taebla (Taibel) rüütlimõis
    Tagavere (Tackfer) rüütlimõis
    Uugla (Udenküll) rüütlimõis
    Vidruka (Widdruck) Tagavere kõrvalmõis

Tekkelugu. Muinasajal ja keskaja algul moodustasid hilisema Lääne-Nigula kihelkonna alad Ridala kihelkonna põhjapoolse osa. Kihelkond iseseisvus Ridala kihelkonnast 14. sajandil, mil sinna püstitati arvatavasti ka varaseim kivikirik.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad kuuluvad tervikuna kaasaegse Läänemaa koosseisu. Laias laastus on nad jagunenud kahe valla vahel: põhjapoolsed alad moodustavad Oru valla ja lõunapoolsed alad Taebla valla. Tühiseid maalappe kihelkonna äärtest kuulub ka Noarootsi ja Risti valdadele.