Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Sellele lisandus 7 karjamõisat.     Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
    Haimre (Heimar) rüütlimõis
    Kasti e Vana-Kasti (Alt-Kasty) rüütlimõis
    Kauri (Kauri) Sõtke kõrvalmõis
    Kuuda (Kuda) poolmõis
    Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis
    Lümandu (Limmat) rüütlimõis
    Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis
    Mõraste (Fersenau) rüütlimõis
    Männiku (Mennik, Tannenhof) endine poolmõis,
    hiljem mõisa staatuse minetanud
    Nõmmpere (Waldeck) poolmõis
    Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
    Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
    Pargi (Parkhof) poolmõis
    Päädeva (Pedua) Orgita kõrvalmõis
    Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
    Uue-Kasti (Neu-Kasty) Vana-Kasti kõrvalmõis
    Uue-Märjamaa (Neu-Merjama) Vana-Kasti kõrvalmõis
    Uuesalu (Neuhall) oli hiljem mõisa staatuse minetanud
    Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
    Valgu (Walck) rüütlimõis
    Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis

Tekkelugu. Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik. Sellele eelnenud muinaskihelkond oli ühine Vigala ja Kullamaa kirikukihelkondadega; selle keskuseks võis oletatavalt olla kas Sõtke või Konuvere muinaslinnus.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Raplamaa koosseisu.

Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, v.a. väga väike kirdenurk Pargi poolmõisa ümbruses, mis kuulub Raikküla valda. Märjamaa vald ulatub nii põhja- kui ja lõunaosas aga paljus väljagi kihelkonna aladest (põhjas Varbola ja Russalu, lõunas aga Velise ümbruses).