Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 6 karjamõisat.     Maarja-Magdaleena kirikumõis (Pastorat
    St. Marien-Magdalenen)
    Alajõe (Alajöe) Vara kõrvalmõis
    Jõe (Jaegel) rüütlimõis
    Kaarli (Karlsberg) Vara kõrvalmõis
    Kaiavere (Kayafer) rüütlimõis
    Kudina (Kudding) rüütlimõis
    Kuusiku (Kunsika) Vara kõrvalmõis
    Saare (Saarenhof) rüütlimõis
    Vanamõisa e Saare-Vanamõisa (Althof)
    Saare kõrvalmõis
    Vara (Warrol) rüütlimõis
    Ätte (Aette) Vara kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati arvatavasti 14. või 15. sajandil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad on poolitatud kaasaegse Jõgeva- ja Tartumaa vahel; kihelkonnakeskus jääb Jõgevamaale.

Kihelkonnakeskuse (kiriku) ümbrus moodustab Tabivere valla idapoolse sopi. Pikk kihelkonna kirdesopp Saare ja Jõe mõisate ümbruskonnas moodustab Saare valla tuumiku. Osa kihelkonna loodeserva alasid Kudina mõisa ümbruses kuulub Palamuse valda. Kõik nimetatud alad paiknevad kaasaegsel Jõgevamaal.

Kihelkonna kaasaegsele Tartumaale jäävate alade enamik moodustab Vara valla tuumiku Vara mõisa lähikonnas. Edelapoolne kihelkonna nurk Igavere ümbruse paari külaga kuulub Tartu valda.