Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 10 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat ning 2 riigimõisat. Sellele lisandus 12 karjamõisat.     Nõo kirikumõis (Pastorat Nüggen)
    Aru (Arrohof) rüütlimõis
    Keeri (Kehrimois) rüütlimõis
    Luke (Lugden) rüütlimõis
    Meeri (Meyershof) rüütlimõis
    Pangodi (Spankau) riigimõis
    Tähtvere (Techlefer) rüütlimõis
    Unipiha (Unnipicht) rüütlimõis
    Vana-Nõo (Alt-Nüggen) riigimõis
    Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 15. sajandil Tartu kihelkonna lõunapoolsete alade eraldamise teel.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Tartumaa aladele. Pindalalt suur kihelkond hõlmab alasid Tartust lõunas ning osalt ka läänes ja põhjas. Kaasajal on ta jaotatud paljude valdade vahel, osa alasid kuulub Tartu linnale (nt Tähtvere mõisa ümbrus).

Kihelkonna lõunapoolse osa tuumik kirikuga keskel moodustab Nõo valla. Idapoolne sopp kihelkonnast Keeri ja Meeri mõisate ümbruskonnas moodustab Konguta valla idaosa. Põhjapoolne ots kihelkonnast Tähtvere mõisa ümbruskonnas kuulub Tähtvere vallale ja Tartu linnale. Kihelkonna kagupoolne nurk Pangodi mõisa ümbruses kuulub Kambja valda.