Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat ning 4 riigimõisat. Sellele lisandus 11 karjamõisat.     Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
    Arula (Arrol) rüütlimõis
    Ilmjärve (Ilmjärw) riigimõis
    Kastolatsi (Kastolatz) riigimõis
    Neeruti (Megel) rüütlimõis
    Nüpli (Knippelshof) riigimõis,
       tükeldatud taludeks
    Palupera (Palloper) rüütlimõis
    Pilkuse (Bremenhof) rüütlimõis
    Päidla (Samhof) rüütlimõis
    Pühajärve (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
    Vana-Otepää (Schloß Odenpäh) riigimõis
    Vidrike (Friedrichshof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel arvatavasti varasema muinaskihelkonna baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna valdav enamik alasid jääb kaasaegse Valgamaa koosseisu. Vaid väikesed maa-alad põhjas kuuluvad kaasaegse Tartumaa koosseisu ja idas kaasaegse Põlvamaa koosseisu.

Kihelkonna tuumikala moodustab Otepää valla keskusega Otepääl. Kihelkonna põhjapoolsed alad moodustavad Palupera valla idaosa Päidla ja Neeruti mõisate ümbruskonnas. Mõned kihelkonna idapoolsed külad kuuluvad ka Puka valda. Kõik mainitud alad kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu.

Kihelkonna põhjatipu mõned külad Laguja ümbruses kuuluvad Nõo kihelkonda kaasaegsel Tartumaal. Kihelkonna idapoolne lahustükk Valgjärve kõrval kuulub Valgjärve valda kaasaegsel Põlvamaal.