Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 14 mõisat - 1 kirikumõis, 6 rüütlimõisast peamõisat ning 3 riigimõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Paistu kirikumõis (Pastorat Paistel)
    Aidu (Aidenhof) riigimõis
    Anikatsi (Anikatz) Tuhalaane kõrvalmõis
    Heimtali (Heimthal) rüütlimõis
    Holstre (Holtstfershof) riigimõis,
       lõpus taludeks jaotatud
    Jõksi (Jöxi) Tuhalaane kõrvalmõis
    Loodi (Kersel) rüütlimõis
    Morna (Morne) rüütlimõis
    Pahuvere (Willust) rüütlimõis
    Pirmastu (Pirmast) Holstre kõrvalmõis
    Tuhalaane (Tuhhalane) riigimõis
    Vardi (Schwarzhof) rüütlimõis
    Vasila (Wasila) Holstre kõrvalmõis
    Õisu (Euseküll) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond on asutatud 13. sajandi algul - ei ole teada, kas muinasajal oli tegemist iseseisva kihelkonnaga või osakesega suuremast muinaskihelkonnast.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.

Tihedalt asustatud kihelkonna alad on jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna põhja- ja keskosa alad kihelkonnakiriku ümbruses moodustavad Paistu valla. Kihelkonna loodesopp Heimtali ja Vardi mõisate ümbruses moodustab Pärsti valla lõunapoolse osa. Edelapoolne osa kihelkonnast Õisu mõisa ümbruses kuulub Halliste valda. Kagupoolne riba kihelkonnast Pahuvere ümbruses kuulub Tarvastu valda. ning Morna ja Tuhalaane ümbruses Karksi valda.