Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.     Palamuse kirikumõis (Pastorat
    St. Bartholomäi)
    Imukvere (Immofer) rüütlimõis
    Kassinurme (Kassinorm) rüütlimõis
    Kaarepere (Kersel) rüütlimõis
    Kuremaa (Jensel) rüütlimõis
    Luua (Ludenhof) rüütlimõis
    Roela (Rojel) rüütlimõis
    Soomevere (Sommefer)
    Kuremaa kõrvalmõis
    Võikvere (Woitfer) Kuremaa kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel Vaiga väikemaakonna (muinaskihelkonna) lõunapoolse osa baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Jõgevamaa aladele.

Pindalalt üsna väikese Palamuse kihelkonna piirid ei ühti praktiliselt üldse vallapiiridega. Kihelkonna keskala hõlmav Palamuse vald ei hõlma kihelkonna lääne-, põhja- ega idaalasid; samas väljub valla maa-ala lõunas oluliselt kihelkonna piirest, hõlmates endasse Mõisamaa ja Visusti mõisate ümbrused Äksi kihelkonnast.

Kihelkonna põhjatipus olevad alad Kuremaa mõisa lähikonnas ja läänetipus olevad alad Kassinurme mõisa ümbruses kuuluvad Jõgeva valda. Väike ala kihelkonna lääneservas Voore (Roela mõisa) ümbruses kuulub aga Saare valda.