Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 9 karjamõisat.     Pärnu-Eliisabeti kirikumõis (Pastorat
    St. Elisabeth)
    Kambi (Kambi) Sauga kõrvalmõis
    Reiu (Reidenhof) linnamõis
    Rääma (Rawasaar) linnamõis
    Sauga (Sauck) linnamõis
    Surju (Surry) Uulu kõrvalmõis
    Tammiste (Tammist) rüütlimõis
    Uulu (Uhla) rüütlimõis
    Vaskrääma (Waldhof) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 17. sajandi alguses.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.

Kihelkond hõlmab Pärnu linna ja selle ümbruse alasid. Kahe kolmandiku ulatuses kattub kihelkonna ala Sauga valla aladega, hõlmates ka Pärnu linna. Kihelkonna lõunaosa Vaskrääma ümbruses kuulub Paikuse valda ja Uulu mõisa ümbruses Tahkuranna valda. Mõned külad kihelkonna põhja- ja lääneservast kuuluvad ka Are ja Audru valdadele, samal ajal kui Sauga vald läheb kaguosas paari küla ulatuses ka Tori valla maadele.

Kihelkonna aladele (praegu Pärnu eeslinna aladele) jäi ka Pärnu jõe paremal kaldal asunud keskaegne Vana-Pärnu (Alt-Pernau) linn, mis rajati Saare-Lääne (Oesel-Wieck) piiskopkonna keskusega, kuid hävis mitmetes sõdades; 16. sajandi keskpaigas Liivi sõjas aga lõpikult.