Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen) kuulunud kihelkonnas paiknes 21 mõisat - 1 kirikumõis ning 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat.     Peetri kirikumõis (Pastorat St. Petri)
    Ammuta (Ammuta) Kuksema kõrvalmõis
    Ataste (Alexanderhof) kõrvalmõis
    Esna (Orrisaar) rüütlimõis
    Huuksi (Hukas) rüütlimõis
    Kodasema (Koddasem) rüütlimõis
    Koigi (Koik) rüütlimõis
    Koordi (Kirrisaar) rüütlimõis
    Köisi (Keis) rüütlimõis
    Küti (Kütti) Esna kõrvalmõis
    Müüsleri (Seinigal) rüütlimõis
    Palu (Pallo) rüütlimõis
    Prandi (Brandten) rüütlimõis
    Põhjaka (Pochjak) Palu kõrvalmõis
    Päinurme (Assik) rüütlimõis
    Sargvere (Sarkfer) rüütlimõis
    Silmsi (Silms) rüütlimõis
    Viisu (Wieso) rüütlimõis
    Vodja (Wodja) rüütlimõis
    Väike-Kareda (Essenberg) rüütlimõis
    Öötla (Oethel) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond moodustati 13. sajandi algul (1220ndatel aastatel) varasema (Kareda?) muinaskihelkonna baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond paikneb tervikuna kaasaegse Järvamaa aladel. Niia pindalalt kui ka mõisate arvult küllalt suur kihelkond jaguneb mitme valla vahel. Kihelkonna lõunaosa moodustab Koigi valla, keskosa koos kihelkonnakeskusega aga Kareda valla. Kihelkonna põhjapoolsed alad moodustavad Roosna-Alliku valla lõunapoolse ala. Kihelkonna lääneserva alad Sargvere ja Põhjaka mõisate ümbruses moodustavad Paide valla idaosa.