Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 2 riigimõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Pilistvere kirikumõis (Pastorat Pillistfer)
    Arussaare (Arrosaar) riigimõis
    Eistvere (Eigstfer) rüütlimõis
    Hermani (Hermannshof) rüütlimõis
    Imavere (Immafer) rüütlimõis
    Jalametsa (Jallametz) Laimetsa kõrvalmõis
    Kabala (Kabbal) rüütlimõis
    Kõo (Wolmarshof) riigimõis
    Laimetsa (Laimetz) rüütlimõis
    Loopre (Loper) rüütlimõis
    Ollepa (Ollepäh) rüütlimõis
    Võrevere (Werrefer) Imavere kõrvalmõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandi alguses Nurmekunna väikemaakonna (muinaskihelkonna) baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad on tükeldatud kolme kaasaegse maakonna — Viljandimaa, Järvamaa ja Jõgevamaa — vahel. Kihelkonnakeskus koos lõunapoolse veerandiga aladest kuulub kaasaegsele Viljandimaale, moodustades Kõo valla. Kõo valla loodenurgas asub kihelkonna maadel ka Võhma linn.

Enamik kihelkonna alasid paikneb kaasaegse Järvamaa territooriumil. Kihelkonna lääne- ja loodepoolsed alad moodustavad Türi valla lõunapoolse osa, põhjapoolsed alad aga Imavere valla. Lisaks kuuluvad mõned kihelkonna idapoolsed külad Adaverest läänes Põltsamaa valda kaasaegsel Jõgevamaal.