Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 19 karjamõisat.     Põltsamaa kirikumõis (Pastorat Oberpahlen)
    Adavere (Addafer) rüütlimõis
    Kaavere (Kawershof) Kurista kõrvalmõis
    Kaliküla (Kalliküll) Lustivere kõrvalmõis
    Lustivere (Lustifer) rüütlimõis
    Mällikvere (Melligfer) Uue-Põltsamaa kõrvalmõis
    Pajusi (Pajus) rüütlimõis
    Põltsamaa (Schloß Oberpahlen) rüütlimõis
    Rutikvere (Ruttigfer) rüütlimõis
    Tapiku (Tappik) rüütlimõis
    Uue-Põltsamaa (Neu-Oberpahlen) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandi alguses Mõhu väikemaakonna (muinaskihelkonna) baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maade valdav enamik jääb kaasaegse Jõgevamaa koosseisu. Vaid kihelkonna väike loodeserv Rutikvere mõisa ümbruses kuulub Koigi valda kaasaegsel Järvamaal.

Kihelkonna Jõgevamaale jääv ala jaguneb kolme valla vahel. Kihelkonna lõunaosa moodustab Põltsamaa valla, mille keskuseks on Põltsamaa (Oberpahlen) linn. Kihelkonna põhjaosa moodustab Pajusi valla, mis idaosas, Kaave mõisa ümbruses, ulatub väikese lapina kihelkonna piiridest välja Laiuse kihelkonna maadele ajaloolisel Tartumaal. Kihelkonna idaserva alad Adavere ümbruses moodustavad Adavere valla tuumiku viimase idapoolses, tihedama asustusega osas.