Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 21 mõisat - 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat ning 4 riigimõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 13 karjamõisat.     Põlva kirikumõis (Pastorat Pölwe)
    Joosu (Waimel-Neuhof) rüütlimõis
    Kiuma (Kioma) rüütlimõis
    Kähri (Heimadra) riigimõis
    Lepa (Leppa) Kähri kõrvalmõis
    Maaska (Maaska) Timo kõrvalmõis
    Mooste (Moisekatz) rüütlimõis
    Partsi (Parzimois) rüütlimõis
    Peri (Perrist) rüütlimõis
    Pragi (Alexandershof) rüütlimõis
    Saarjärve (Saarjerw) rüütlimõis
    Tilsi (Tilsit) rüütlimõis
    Timo (Klein-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
    Tõdu (Tödwenshof) rüütlimõis
    Uibujärve (Appelsee) rüütlimõis
    Vana-Koiola (Alt-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
    Varbuse (Warbus) rüütlimõis
    Vastse-Koiola (Neu-Koiküll-Kirrumpäh) rüütlimõis
    Viira (Wiera) rüütlimõis
    Väimela (Waimel, Alt-Waimel) rüütlimõis
    Võru (Werrohof) riigimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. On oletatud, et samas paigas võis muinasajal paikneda Valgatabalve muinaskihelkond.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Nii pindalalt ja mõisate arvult suur, põhjast lõunasse välja venitatud kihelkond jaguneb kahe kaasaegse maakonna vahel. Enamik kihelkonna alasid jääb kaasaegsele Põlvamaale, kuid 20% lõunapoolsest otsast Võru ümbruses kuulub kaasaegse Võrumaa koosseisu.

Kihelkonna Põlvamaa osast umbes pool moodustab Põlva valla. Kihelkonna põhjaots moodustab Mooste valla lõunaosa. Lõuna pool asub valdavas enamikus mahus kihelkonna maadel veel Laheda vald, mis Põlgaste mõisa ümbruses oma idaservas ulatub veidi ka Kanepi kihelkonda. Kihelkonna väike idaosa Timo ja Vastse-Koiola mõisate ümbruses kuulub Veriora valda. Kihelkonna loodeseopp Tõdu mõisa ümbruses asub Kõlleste vallas.

Kihelkonna kaasaegsele Võrumaale ulatuvad alad on jaotatud kuuluvad Võru valda (läänes; kihelkonnas asub valla põhjapoolne osa) ja Lasva valda (idas, kihelkonda jääb valla lääneosa). Samuti jääb kihelkonna aladele Võru linn.