Ajaloolisele Tartumaale (Kreis Dorpat) kuulunud kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 2 riigimõisat ning 1 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Sellele lisandus 1 karjamõis.     Puhja kirikumõis (Pastorat Kawelecht)
    Kavilda (Kawelecht) riigimõis,
       lõpuosas taludeks jagatud
    Pala e Palumõisa (Pallamois)
       Väike-Konguta kõrvalmõis
    Suure-Konguta (Schloß Kongota,
       Groß-Kongota) rüütlimõis
    Suure-Ulila e Ulila (Ullila) rüütlimõis
    Teedla (Thetlia) oli lõpuosas mõisa
       staatuse minetanud
    Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
    Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. Ei ole täpselt teada, kas ja milline muinaskihelkond (muinaskihelkonna osa) seal varem paiknes.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Tartumaa aladele.

Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses moodustab Konguta valla lääneosa ning Teedla mõisa ümbrus kihelkonna lõunatipus kuulub Rõngu valda.