Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 11 karjamõisat.     Räpina kirikumõis (Pastorat Rappin)
    Kahkva (Kachkowa) rüütlimõis
    Meeksi (Meeks) rüütlimõis
    Mägiotsa (Katharinenhof) Räpina kõrvalmõis
    Naha (Nahha) Meeksi kõrvalmõis
    Palo (Pallamõis) rüütlimõis
    Rahumäe (Friedholm) rüütlimõis
    Raigla (Raigla) Räpina kõrvalmõis
    Räpina (Rappin) rüütlimõis
    Toolamaa (Tolama) rüütlimõis
    Veriora (Paulenhof) rüütlimõis
    Võõpsu (Wöbs) Räpina kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkonna äärealade põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Enamik põhja-lõunasuunalisest kihelkonnast kuulub kaasaegsesse Põlva maakonda. Vaid kihelkonna põhjatipp Meeksi ja Mehikoorma ümbruses kuulub kaasaegsele Tartumaale, moodustades Meeksi valla tuumiku.

Kihelkonna keskosa alad moodustavad Räpina valla; lõunapoolsed alad aga Veriora valla. Viimane ulatub läänes Leevi, Timo, Viira ja Vastse-Koiola mõisate ümbruses kihelkonna aladelt väljagi Põlva ja Rõuge kihelkonna maadele. Väike kihelkonna idaserv koos Vana-Liivimaa piiril asuva Kahkva mõisaga kuulub Mikitamäe valda. Väga väike ala kihelkonna lääneservas kuulub ka Mooste valda.