Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 21 mõisat - neist 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat nende 2 kõrvalmõisaga ning 4 poolmõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.

Tekkelugu. Rapla kirikukihelkond loodi 13. sajandi algul umbes samu alasid hõlmanud muinaskihelkonna baasil, mis oli tekkinud Varbola ja Keava muinaslinnuste juurde.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult suur Rapla kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Raplamaa aladele, moodustades viimase tuumiku.

Kihelkonna maadel paiknevad kaasajal mitmed vallad ja nende osad. Põhjapoolsed kihelkonna alad hõlmab Rapla vald, mis paikneb 85% ulatuses Rapla kihelkonna aladel (v.a. Ohulepa ja Kelba ümbrus, mis kuuluvad Hageri kihelkonda). Kihelkonna kaguosas paikneb Raikküla vald, mis asub ka umbes 95% ulatuses Rapla kihelkonna territooriumil; v.a. Pargi poolmõisa ümbrus, mis kuulub Märjamaa kihelkonda.

Kihelkonna kaguosa moodustab Kehtna valla, mille kirde- ja kagupoolsed maad ulatuvad samuti kihelkonna piiridest välja, hõlmates ajaloolise Vändra kihelkonna osi Lelle ja Eidapere ümbruses, samuti Juuru kihelkonna osi Ingliste läheduses. Kihelkonna loodepoolne väike nurk Ohukotsu mõisa ümbruses kuulub aga Märjamaa valda.