Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 3 karjamõisat.     Ridala kirikumõis (Pastorat Roethel)
    Asuküla (Assoküll) rüütlimõis
    Kiideva (Kiwidepäh) rüütlimõis
    Kiltsi (Weissenfeld) rüütlimõis
    Käblaküla (Kebbeldorf)
    Käblamõisa kõrvalmõis
    Käblamõisa (Kebbelhof) rüütlimõis
    Lauguta e Lõuguta (Laukota)
    rüütlimõis
    Mäemõisa (Berghof) rüütlimõis
    Nakamaa (Nakkama) Mäemõisa
    karjamõis poolmõisa staatuses
    Parila (Pargel) rüütlimõis
    Saardu (Saardo) Kiideva kõrvalmõis
    Saunja (Saunja) Uuemõisa kõrvalmõis
    Sinalepa (Sinnalep) rüütlimõis
    Sündepää (Sündepä) Kiltsi kõrvalmõis
    Tamma (Tamma) Kiltsi kõrvalmõis
    Ungru (Linden) rüütlimõis
    Uuemõisa (Neuenhof) rüütlimõis
    Võnnu (Wenden) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond on mõjuvõimsa ja kuulsa Ridala muinaskihelkonna järglane. Viimane valitses 1200. aasta paiku kogu hilisema Läänemaa põhjaosa. Kirikukihelkond asutati muinaskihelkonna asemele arvatavasti juba 1220-30ndatel aastatel.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. Kihelkonna ala ühtib 90% ulatuses kaasaegse Ridala valla maa-alaga. Vaid läänepoolsetes väikestes osades on erinevusi: väike Ridala kihelkonna läänepoolne nurk kuulub kaasajal Taebla vallale, samuti kuulub väike Ridala kihelkonna maatükk Martna vallale ning ka väike Martna kihelkonna maatükk Haeska mõisa ümbruses kuulub Ridala vallale.

Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus Haapsalu (Hapsal).