Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Saarde kirikumõis (Pastorat Saara)
    Jäärja (Saarahof) rüütlimõis
    Kilingi (Kurkund) riigimõis
    Kärsu (Kersel) Voltveti kõrvalmõis
    Laiksaare (Laiksaar) riigimõis
    Pati (Pattenhof) riigimõis
    Tali (Freyhof) rüütlimõis
    Tuuliku (Thule) Tali kõrvalmõis
    Voltveti e Tihemetsa (Tignitz) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond on arvatavasti asutatud 13. sajandil samadel aladel varem asunud muinaskihelkonna baasil. Samas on selle asustamisajaks peetud ka 16. sajandit.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Pindalalt hiigelsuur, kuid asustuselt väga hõre kihelkond jääb praktiliselt tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele. Vaid mõned külad kihelkonna idaserval kuuluvad Halliste valda kaasaegsel Viljandimaal.

Kihelkonna alad on jaotatud mitme valla vahel. Kihelkonna idapoolsed tihedama asustusega alad Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa ümbruses ja hõredad lõunapoolsed alad moodustavad Saarde valla. Küllalt hõre kihelkonna põhjaosa moodustab Surju valla, mis ulatub loodeosas kihelkonna aladelt veidi väljagi Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadele. Edelapoolsed kihelkonna alad kuuluvad Häädemeeste valla kooseisu.

Keskajal on kihelkond olnud veelgi suurem, hõlmates Jäärja mõisast lõuna poole jäävaid Raamatu mõisa (saksa k Ramat, läti k Ramata) ümbruse alasid praegusel Lätimaal (ajaloolisel Volmarimaal). Kihelkonna keskus (Saarde kirik), mis praegu paikneb Kilingi-Nõmme külje all, on keskajal paiknenud ligi 7 km lõuna pool, kihelkonna nimimõisa Jäärja (saksa k Saarahof) läheduses.