Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - 1 kirikumõis ning 16 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.     Simuna kirikumõis (Pastorat St. Simonis)
    Avanduse (Awandus) rüütlimõis
    Emumäe (Emmomäggi) rüütlimõis
    Härma (Hermannshof) Käru kõrvalmõis
    Koila (Koil) rüütlimõis
    Käru (Kerro) rüütlimõis
    Lasinurme (Lassinorm) rüütlimõis
    Laekvere (Ladigfer) Moora kõrvalmõis
    Liinemõisa (Helenenhof) Avanduse kõrvalmõis
    Moora (Mohrenhof) rüütlimõis
    Muuga (Münkenhof) rüütlimõis
    Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis
    Määri (Meyris) rüütlimõis
    Paasvere (Pastfer) rüütlimõis
    Pudivere (Poidifer) Avanduse kõrvalmõis
    Rahkla (Rachküll) rüütlimõis
    Rohu (Rocht) rüütlimõis
    Salla (Sall) rüütlimõis
    Selli (Sellie) rüütlimõis
    Tammiku (Tammik) rüütlimõis
    Venevere (Wennefer) rüütlimõis
    Võivere (Woibifer) Avanduse kõrvalmõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 1220ndatel aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Pindalalt tohutult suur, kuid idaosas väga hõreda asustusega kihelkond jääb valdavas enamikus kaasaegse Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda kaasaegsel Jõgevamaal.

Kihelkonna alad on põhiliselt jaotatud kolme valla vahel. Kihelkonna tihe keskosa Simuna ümbruses moodustab Väike-Maarja valla pika kagusopi. Suurem, kuid hõredam lääneosa moodustab Laekvere valla. Kihelkonna idapoolne osa moodustab Rakke valla tuumiku, mis jääb kahe kolmandiku ulatuses Simuna kihelkonna aladele.