Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis, 8 rüütlimõisast peamõisat ning 3 riigimõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.     Suure-Jaani kirikumõis (Pastorat
    Groß-St. Johannis)
    Aimla (Aimel) rüütlimõis
    Jaska (Jaskamois) rüütlimõis
    Lahmuse (Lachmes) rüütlimõis
    Lõhavere (Lehowa) rüütlimõis
    Navesti (Nawwast) rüütlimõis
    Olustvere (Ollustfer) rüütlimõis
    Reegoldi (Weibstfer) riigimõis
    Sürgavere (Surgefer) rüütlimõis
    Taevere (Taifer) riigimõis
    Vastemõisa (Wastemõis) riigimõis
    Ängi (Enge) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond on asutatud 13. sajandi algul samadel aladel paiknenud muinaskihelkonna põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad jäävad peaaegu täies mahus kaasaegsele Viljandimaale. Vaid Kaansoo ümbrus Navesti jõe keskjooksul kuulub Vändra valda kaasaegsel Pärnumaal.

Üsna tiheda asustusega kihelkond kattub suures osas praeguse Suure-Jaani vallaga. Vald on kihelkonnast paaris paigas küll veidi suurem. Lõunaosas ulatub ta paari küla ulatuses Kõpu kihelkonna aladele. Sama kehtib valla idaosa kohta, mis hõlmab ka Paenasti mõisa ümbrust Kolga-Jaani kihelkonnas.