Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 17 mõisat - 1 kirikumõis ning 10 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 18 karjamõisat.     Urvaste kirikumõis (Pastorat Anzen)
    Anne (Annenhof, Koik-Annenhof)
       rüütlimõis
    Boose (Bosenhof)
       Vana-Antsla kõrvalmõis
    Järvere (Jerwen) Sõmerpalu kõrvalmõis
    Kassi (Kaschhof) Uue-Antsla kõrvalmõis
    Koigu (Koik) rüütlimõis
    Kärgula (Kerjel) rüütlimõis
    Lilli-Anne e Anne (Annenhof)
    Sõmerpalu kõrvalmõis
    Linnamäe (Linnamäggi) rüütlimõis
    Mustja (Mustel) Sõmerpalu kõrvalmõis
    Peetrimõisa (Petrimois) Sõmerpalu kõrvalmõis
    Sõmerpalu (Schloß Sommerpahlen) rüütlimõis
    Truuta (Gertrudenhof) rüütlimõis
    Vaabina (Uelzen) rüütlimõis
    Vana-Antsla (Schloß Anzen) rüütlimõis
    Urvaste (Urbs) rüütlimõis
    Uue-Antsla (Neu-Anzen) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond on arvatavasti asutatud 14. sajandi algul, seda on läbi aegade nimetatud ka Antsla kihelkonnaks (vastav saksakeelne nimi käibis kuni 20. sajandini). Sellest, milline muinaskihelkond või selle osa samas kohas paikneda võis, puudub kahjuks vähemgi objektiivne ettekujutus.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maade valdav enamik jääb kaasaegsele Võrumaale. Vaid väike ala kihelkonna põhjatipust Anne, Truuta ja Koigu mõisa ümbruses kuulub kaasaegsele Valgamaale Otepää valda.

Kihelkonna maadel asuvad täies mahus Urvaste vald (lääneosas) ja Sõmerpalu vald (idaosas). Kihelkonna edelaosa moodustab Antsla valla põhjapoolse osa; ka Antsla linn asub kihelkonna maadel.