Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat.     Vigala kirikumõis (Pastorat Fickel)
    Jädivere (Jeddefer) rüütlimõis
    Keelitse (Keelitze) Vigala kõrvalmõis
    Kivi-Vigala (Stein-Fickel)
    Vigala kõrvalmõis
    Konuvere (Konofer) rüütlimõis
    Nurtu (Alt-Nurms) Valgu kõrvalmõis
    Nõlva e Nurtu-Nõlva (Nelwa)
    Vigala kõrvalmõis
    Päärdu (Kosch) rüütlimõis
    Pallaste (Pallas) Päärdu kõrvalmõis
    Velise (Schloß Felx) rüütlimõis
    Vigala e Vana-Vigala (Schloß Fickel) rüütlimõis
    Vängla (Schwengeln) Vigala kõrvalmõis

Tekkelugu. Muinasajal moodustasid kihelkonna alad osa suurest muinaskihelkonnast, mis hõlmas hilisema Märjamaa, Kullamaa ja Vigala kihelkonna maid. Omaette kirikukihelkond tekkis Vigalas arvatavasti 13. sajandil Uxelitele (von Uexküllidele) läänistatud maade põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad kuuluvad tervikuna kaasaegse Raplamaa koosseisu. Kihelkonna keskaladest üle 80% hõlmab Vigala vald. Kihelkonna pikk idapoolne "saba" Velise ja Nurtu mõisate ümbrusega asub Märjamaa vallas. Märjamaa valla alla kuulub ka kihelkonna põhjaserval asuv Konuvere mõisa ümbrus.